Antud postitusest on keelatud kasutada sisu ja pilte ilma autori kirjaliku nõusolekuta.

Eelmine postitus oli oluline sissejuhatus sellele postitusele. Kui sa pole seda lugenud, siis soovitan väga, et mõistaksid, millest ma nüüd kirjutan. Kui enne kirjutasin üldises võtmes informatiivselt pärmseene vohamisest, siis nüüd jagan ma teiega oma kogemust. Ja avaldan ka midagi, mida ma kunagi poleks arvanud, et ma julgen…

Ma poleks kunagi arvanud, et see on pärmseen

Kirjutades eelmist postitust, viisid mu mõtted mind palju tagasi minevikku. Mulle meenusid järsku sümptomid, mis iseenesest tulid ja läksid, mida ma pidasin normaalseks nähtuseks. Täitsa lapsepõlves oli üks mu põhilisi probleeme kõõm, naha kuivus ja valge katuga keel (e suusoor), mis on kõik pärmseene vohamise sümptomid. Lapsena ei teadnud ma muidugi midagi toitumisest. Sõin seda mis pakuti. Enamasti oli selleks: kartul või kartulipuder, jahukaste vorsti või hakklihaga, makaronid, friikartulid, kalapulgad, väga… no kohe VÄGA kõrge suhkrusisaldusega hommikupuder või pannkoogid, millele veel lisatud veel kõrgema suhkrusisaldusega moos, jäätisekokteilid (arvasin, et see ongi smuuti),  limonaadid, mahlad, kommid, šokolaad, koogid, küpsised, suhkrusaiad, krõpsud jne. Oli ka palju värskeid salateid, tervislikke suppe, köögiviljaroogasid, puuvilju ja marju muidugi, aga need ei teinud tasa seda suhkru ja süsivesikuterikast toidulauda, mis toitis minu Candidat.

Muidugi esinevad need sümptomid ka paljude muude haiguste või lihtsalt valede toitumisharjumuste puhul, aga ma täna tean, et minus vohas kohe kindlasti pärmseen. Kuidas? Ma vaevlesin väga palju ka küüne- ja tupeseenega (mida põeb enamus inimesi vähemalt kord elus), ilma et ma oleksin teadnud, et midagi on üldse valesti.

Küüneseen

Ma ei ole teile küll kunagi sellest rääkinud, aga mu parema käe nimeta sõrm (e neljas sõrm) on vähe deformeerunud ning sellel ei kasva normaalselt küünt. Ei, see pole sünnidefekt, vaid minuga juhtus vaid paar päeva enne esimese klassi aktust õnnetus. Jooksin kodus esikust rõdule ehitatud onni jalanõusid viima. Tõmbasin esiku ukse (Lasnamäe korteri metallist esiukse) selja tagant kinni, jättes oma nimeta sõrme sinna küünepidi vahele kinni. See murdis mu näpuluu ja eemaldas sõrmeküüne. Esimese klassi aktuse võtsin ma vastu käsi kipsis, rippumas kõhu peal. Mäletan, et püüdsin direktori paremat kätt oma vasakuga kätelda, häbist maa alla vajumas.

Sõrmeluu on seni veits vildakas ja ka küüs ei kasva normaalselt tagasi. Arstid arvasid, et seda ei hakkagi enam kasvama, aga mingi pisike tömp nagu üritab seal nägu näidata. See, et ta viltu kasvab polegi nii suur probleem, kui see, et ta ei võta n-ö “juuri” alla – kasvab nahast lahku. Sinna alla leiab oma tee väga kergesti mustus, toidujäägid, bakterid ja niiskus, mis on küüneseenele ideaalseks pinnaseks. Mul oli seal terve lapsepõlv küüneseen, ilma et ma oleks seda teadnud. Arvasin, et küüs on lihtsalt traumatiseeritud.

Pärast geeli maha viilimist.

Kui mul juba päts kerkima hakkas (metafooriliselt öeldud, sest ega ta päriselt kunagi kasvama ei hakanudki, haha!), tekitas see minus palju ebakindlust. Üldse olid mul alati koledad, näritud ja väikesed tömbid küüned. Murele leidsin aastateks lahenduse peale kleebitavate kunstküüntega, mida müüakse igas suuremas poes. Küll aga tulid need koguaeg ära ja jama kui palju, kui mõni kaduma läks. Anoreksia ajal läks see küüs alt mädanema koguaeg – eritas sellist kollakat valkjat vedelikku, mis haises KOHUTAVALT, näpp oli paistes ja põletikus. Austraaliast tagasi tulles, sain ma lõpuks rahaliselt lubada endale geelküüsi. See oli ainus viis, kuidas mu küüs ei teinud mulle valu, kui ma millegi vastu läksin, ning ei läinud koguaeg katki, sest see oli õhuke, pehme ja naha küljest lahti. Tervislik toitumine ja geelküüned hoidsid küüneseent eemal, kuid sellegipoolest tuli ta tagasi stressirohketel aegadel end mulle meenutama.

Suur aitäh ühele tehnikule Tüdrukute Ilutoas, kes lõpuks (eelmine talv) pani tähele, et tegemist on küüneseenega ja see on ravitav. Apteekrid ütlesid, et ainus viis sellest lahti saada, on küüs jäädavalt eemaldada, millega ma polnud kohe ÜLDSE nõus! See sama küünetehnik pakkus välja mulle veel üht võimalust – ta puuris mulle küüne keskele augu ja pani sinna ühte seenevastast vahendit. Ja alates sellest ajast, pole seda mulle tagasi tulnud. Ma olen nii südamest tänulik! Niiskemas kliimas või rohkelt käsi pestes, kannan Nailner küünepliiatsit küüne alla ja see hoiab seent kenasti eemal.

Nii kannan ma geelküüsi tänase päevani. Bikiinifitnessi ajal olid need ikka väga teravad, värvilised, kividega jpm, aga tänaseks päevaks olen ma väga maha rahunenud, ja kõige lihtsamad nude (loomuliku küüne värvi) lühikesed küüned on mu lemmikud! Seda vähem pean ma ka hoolduses käima, sest küünte väljakasvu pole nii palju märgata.

Tupeseen

Enamik naisi puutub vähemalt korra elus kokku tupeseenega. Mäletan kui noores eas günekoloogi külastades too ütles mulle, et mul paistab olevat tupeseen ja ma tundsin metsikult häbi, arvates, et see on midagi kohutavat. Õnneks ta selgitas, et tupeseen on meil kõigil, aga vohamise puhul tuleb sellele rohkem tähelepanu pöörata ja see rahustas mind maha. Nimelt nii palju kui ma noore naise east mäletan, siis mul oli tihtipeale probleeme voolusega, mis kippus olema valkjas ja tugevama lõhnaga kui ta peaks. Enne kui günekoloog mulle “diagnoosi” pani, ei osanud ma üldse arvatagi, et see pole normaalne.

Tupeseen ei ole mingi haigus. See annab märku, et midagi on valesti ja soovitab elustiilivalikud üle vaadata. Minu puhul aitas väga pitspesu (eriti stringide) väljavahetamine puuvillase hingava pesu vastu, intiimpesuvahendi kasutamine (millest ma polnud varem kuulnudki, vaid kasutasin odavaid kemikaale sisaldavaid dušigeele ka seal allpool), alkoholist loobumine (varajases naispõlves tarbisin seda päris palju), suhkrust ja kiiretest süsivesikutest loobumine (alustades tervisliku eluviisiga aastal 2015) ning muidugi tampoonidega hüvastijätt ja menstruaalanuma peale üle minek. Muidugi on olemas ka tupeküünlaid, mis seent pärsivad, kuid minu eesmärk oli juurida välja probleem juurest, mitte noppida ära vaid õis. Üsna pea kadusid käik sümptomid ja seda jäädavalt.

Muud sümptomid

Alates ajast, mil ma olin toitumishäirete küüsis, on mind vaevanud väga palju tervisemuresid – keerasin selle korralikult pekki, teadmata mida see mu tervisega teeb, mõeldes ainult oma välimusele. Olen käinud kõhuvaludega gastroenteroloogi juures (ei soovitaks vihavaenlasele ka sellega seonduvat valu ja ebamugavustunnet), endokrinoloogi juures kontrollimas hormoone, ämmaemanda juures kontrollimas naisteasju, ultrahelis kontrollimas sapipõit ning Synlabis kontrollimas oma neerusid ja kilpnääret. Kõik uuringud on olnud seni täiesti korras.

Ma olin täiesti ahastuses, kuidas saab mul olla siis keha nii paistes ja vett täis, pidevad gaasid ja kõhuvalud pärast enamikke toidukordi, nahalööbed ja akne, kuiv nahk, kõõm jpm. “Mis ma valesti teen?” oli küsimus, mis tiirles mu peas pidevalt. Ja ega enne ei tulnud kuskilt kelleltki pakkumist, et tegemist võiks ehk olla pärmseene vohamisega, kui ma sain sügisel kätte Elisa toidutalumatusetesti tulemused 111-le toiduantigeenile, siiss eal lõi tugevalt välja, et mul on organismis üleliia pärmseent ning soovitati sellega tegeleda.

Ega ma esimesed kuud ikka ei tulnud selle peale, et kõik puhitused, gaasid ja kõhuvalud võivad olla pärmseenega üldse seotud… Niisiis ma lükkasin seda ikka edasi, sest ma ei teadnud isegi, mis see pärmseen õieti on. Kui ma ühel päeval jagasin InstaStorydes oma kõhuprobleeme, siis pakkus üks jälgijatest välja, et seda võib põhjustada pärmseene vohamine, mis tekitas temale sarnaseid sümptomeid ning ta soovitas mulle Dida tablette, mida soovitas mulle ka toidutalumatusetesti läbi viinud arst. Hakkasin uurima lähemalt ja alles siis klikkas ära, et täitsa lõpp! Mul on ju põhimõtteliselt KÕIK sümptomid esindatud:

Ütlen ausalt, et ma polnud veel aasta aega kuulnudki sellisest asjast nagu pärmseene vohamine e kandidoos. Mul polnud õrna aimugi, et tupeseen, küüneseen ja kandidoos võiksid olla seotud, enne kui kirjutasin eelmist postitust ja selle lugemise käigus teada sain. On üsna tõenäoline, et alates ajast, mil ma oma mikrobioomi tapsin lapsepõlve toitumisega ja nooruspõlve näljutamisega, on pärmseen läinud vohama ja ma polegi seda kontrolli alla suutnud saada. Siis veel hormonaalpreparaadid 6 aastaks peale, vahepeal antibiootikume ja voila. Ideaalne kokteil kandidoosile. Minu “diagnoosi” kinnitas ka kodune süljetest, millest eelmises postituses juttu.

Alustasin raviga

Otsustasin midagi ette võtta ning esimese asjana lippasin apteeki Dida tablettide järele, mis mul õnneks osutus saada suure soodukaga kaks viimast pakki. Viisin läbi mitmeid muudatusi, et alustada raviga:

• hakkasin võtma enne sööki 2x päevas looduslikke Dida tablette
• loobusin ajutiselt kofeiinist – ma poleks kunagi uskunud, et ma seda suudan, aga seekord see juhtus iseenesest, ma ei teinud seda isegi teadlikult. Mu keha justkui ei tahtnud seda happelist jooki enam.
• hoidun suhkruga ja kiirete süsivesikutega toitudest
• piiran oluliselt teraviljade tarbimist
• hoidun pärmist
• otsustasin mitte aga loobuda marjadest ja mõistlikul määral puuviljadest, millest paljud loobuvad. Näen, et need on väga oluline osa vitamiinide allikast ajal, mil mu mikrobioom seda Candidaga võitlemiseks vajab.
• tarbin igapäevaselt kurkumi, ingverit, kaneeli ja muid vürtse, mis võitlevad Candidaga
• tarbin topelt koguse probiootikume
• enne igat suuremat toidukorda võtan Biolatte Hiivax inimspetsiifilisi ensüüme – lõhustavad toiduvalke, rasva ja laktoosi, aktiveerivad kõhunäärme tegevust (ekstraktid takistavad kahjulike bakterite ja seente kasvu) ning puhastavad jämesoolt. Kui pärmseene algpõhjused on likvideeritud, siis terve bakteritüvi asendab pärmseene automaatselt.
• kord päevas tühjale kõhule võtan Biolatte Havitalli (psyllium husk + piimhappebakterid) –  parandab kõhu ja soolestiku tegevust. Kiud puhastavad soolestikku, sidudes endaga kahjulikke ühendeid, mis eralduvad pärmseene hävimisel. Kiud lisavad ka osmootilist rõhku soolestikus ja piimhappebakterid paljunevad selle tulemusel kiiremini.
• alustasin lõpuks ka sellerimahla joomist, mida on mu murede puhul soovitanud juba u sada jälgijat ning jaganud minuga oma lugusid, kel kadus akne, kel dermatiit, ekseem, ülekaal, puhitus, veepeetus, allergiad jne. Olen veel skeptiline, aga otsustasin, et halba see mulle ju niikuinii ei tee. Sellerimahla rännakust kirjutan ma tulevikus juba eraldi postituse!

Midagi rohkemat ma ei tee ehk nagu näete, siis ei mingeid antibiootikume, mis tapaksid ka kõik kasulikud bakterid ja immuunsuse ning tagaksid seeläbi soodsad tingimused paljudele teistele viirustele ja haigustele. Ja pole kahtlustki, et juba on tulemusi näha!

Kuna pärmseene hävitamine toob endaga kaasa toksiinide vallandamise, mis sellesse on kogunenud, siis võib oodata vähem või rohkem kõrvalnähte. Selle 5-nädalase kuuriga:

• kogesin ma nii õrna kui väga tugevat peavalu
• tekkis uuesti kõõm
• juuksed hakkasid minema palju kiiremini rasuseks
• keratosis pilaris lõi välja veel tugevamalt
• tekkisid punnikesed käsivartele ja jalgadele
• algul ägenes akne ja siis kadus sootuks
• läks mu keha veel rohkem vett täis
• mõnel päeval oli kõht nagu õhupall
• tõusis kaal
• häirus uni

Praeguseks on aga paranenud mu uni uskumatult heaks, veepeetus hakkab vaikselt juba alanema, kõõma olen kontrolli alla saanud ja vahekord pole enam valulik olnud. Ma saan kanda pihast ümber riideid, sukkpükse ja püksirihma, ilma et mõne aja pärast ülakõht üles paistetaks ja tekkinud puhitusest tekiksid tapvad kõhuvalud, kuni ma riidest lahti võtan, õhu välja lasen ja kõik jälle korda saab. Gaasidest ja kõhuvaludest pole üldse enam jälgegi. Mul ei teki enam ka krookse, mis vahepeal läks täitsa käest ära, haha! Ma ei pea enam süües muretsema, et ma pärast seda pean minema salaja kuskile nurka peeretama ja krooksuma. Ma tunnen end lõpuks juba inimlikumana! See on alles 5 nädalat hiljem… Olenevalt kandidoosi tõsidusest võib ravi kesta ka aastaid. Jälgi minu kandidoosi täpsemat teekonda SIIN!

Siinkohal oleksin väga tänulik, kui jagaksite minuga oma kogemusi. Kas olete pärmseenega, küüneseenega või tupeseenega võidelnud? Millised sümptomid avaldusid? Kuidas te end ravisite? Kas ja millal nägite tulemusi? Kõik kommentaarid on soovi korral anonüümsed, seega ärge kartke jagada ja olla siin nii minule kui üksteisele toeks!

The post Minu võitlus pärmseenega (hoiatus: graafilised pildid) appeared first on Paljas Porgand.