Antud postitusest on keelatud kasutada sisu ja pilte ilma autori kirjaliku nõusolekuta.

Ärkan lameda kõhuga, ei mingit valu, gaase ega puhitust. Söömise ees on lausa hirm tekkinud, sest ma kunagi ei tea, mis toidu järel lõpetan diivanil pikali valudes, mis toit sunnib mind püksirihma lõdvaks laskma või mis toit põhjustab mulle häbiväärseid roiskunud lõhnaga gaase, mis hiilivad ligi väga salakavalalt. See on minu elu viimased 10 aastat. Kas tuleb Sullegi tuttav ette? Me pole üksi. Iga kaheksas inimene maailmas vaevleb seedeprobleemidega. Põhjuseid võib olla tuhandeid, aga lahendusi on vaid mõni. Olen LÕPUKS saanud vastused ja leidnud lahenduse. Ühine minu teekonnal ning järsku leiad Sinagi abi!

Ma rikkusin teadmatu noorena oma tervise

Umbes põhikooli lõpus tekkisid mul esimesed kurjad mõtted oma keha kohta. Mu kehal polnud midagi viga, aga mu minapilt oli moonutatud. Ma olin sõbrannade seas ainsana pesulaud ning arvasin, et kui ma vähemalt alla võtan, siis ehk olen ma väärt. Sealt sai alguse mu ortoreksia, mis süvenes anoreksiaks üsna pea, kui sain poistelt oma keha kohta märkuseid. Kaasa ei aidanud ka tol ajal valdav dieedikultuur, kus kõik reklaamid kinnitasid naistele, et nad pole piisavad – selleks, et olla peavad nad tegema trenni, tarbima rasvapõletajaid, käima iluhoolitsustel ja igasugustel veidratel protseduuridel. Poodiumi-, ajakirjakaane ja televäärne keha oli ilus. See oli normaalne.

Noore naisena langesin ikka väga sügavale anoreksia küüsi, kus ma ei tarbinud enamikel päevadel muud, kui kapsast, kaalikat ja porgandit. Halvimatel päevadel jõin vaid kiirsupi vedelikku. Õnneks see kõige hullem periood kestis umbes aasta, kuid LAASTAV kahju oli tehtud. Lõpetasin igapäevaste kõhukrampide ja puhitusega gastroenteroloogi vastuvõtul, kes ei osanud muud öelda, kui: “Uuringu tulemused on kõik ideaalsed. Sa oled terve!”. Kui aga uuris mu toitumise kohta, nähes mu alakaalu, siis mu vastuse peale ütles, et pean hakkama sööma, kui rasestumisvõimetuks ei taha tulevikus jääda.

Kuigi mu soolestikuga pidavat kõik justkui korras olema, siis rasestumisvõimetuse mõte hirmutas mind parajalt ära ja ma otsustasin, et aitab. Laste saamine oli mu suurim unistus ja otsustasin, et on aeg muutuda! Mu tervenemine kestis AASTAID, sest isegi kui ma õppisin sööma normaalselt, siis need halvavad mõtted ei kao nii kergelt. Neil on sügavale ulatuvad juured ja nad käivad end koguaeg meenutamas, et sa pole piisav. Loe, kuidas ma sellest kõigest lõplikult lahti lasin, SIIT ja SIIT!

Ma kukkusin kõhuvaludest korduvalt kokku

Kui ma anoreksiast tervenedes hakkasin taas normaalselt sööma, siis juhtus midagi ootamatult. Mu kõhuvalud muutusid aina tihedamaks! Pärast enamikke toidukordi läks mu kõht paiste, pärast paljusid kordi tekkisid mul väga ebameeldivad kõhugaasid ning vahel tekkisid lausa kõhukrambid, mis niitsid mu rajalt maha!

Kui ma pidin lendama Uus-Meremaalt Vietnami (2015), siis tekkis mul nii suur valu, et ma ei saanud lennujaamas väravasse kõndida, vaid kukkusin kõhukrampidest kokku. Need on metsikult valusad, päriselt! Mulle kutsuti lennujaama meedik ja ma lõpetasin arsti järelvalve all ning nad keeldusid mind lennule laskmast. Õnneks leevendasid tugevad valuvaigistid valu ning pidin vähe luiskama, et mul on kõik korras ja ma ikkagi saan lennata. Jumal tänatud, et see täpselt enne lendu ei juhtunud ning mind tund hiljem ikkagi lennule lubati.

Sama olukord on juhtunud palju ka teenindajana restoranides tööl, sünnipäevadel, kontsertidel jne. Mulle on korduvalt meedikut kutsutud ning olen lõpetanud oma õhtu kodus valust nuttes. See ju ei saa ometi normaalne olla?!

Küll ma arvasin, et süüdi on maha vannutud gluteen, küll laktoos. Mu vereanalüüsid küll ei näidanud, et ma oleksin kummalegi talumatu, aga neid süües oli kõhus olukord kordi hullem. Kui mõlemad dieedist välistatud, siis eeldasin, et suhkur on kurjajuureks. Kui ka see ei aidanud, siis eemaldasin kõik piimatooted. Ka suhkruasendajatest loobumine ei muutnud midagi. Mingi hetk püüdsin olla isegi vegan, aga see tegi asjad ekstreemselt hulluks! Kui need valud tekkisid juba ka avokaadost ja munast, siis ma mõtlesin, et ma pean vist eluks ajaks paastule minema. Vesi on ainus, mis mind ei ohusta! Ma hakkasin kahtlustama, et asi polegi üldsegi toidus, vaid hoopis mu kehal on miskit korrast ära.

Kõik analüüsid on rohkem kui korras…

Ja järgnev jutt on püsilugejatele teada – käisin kõiksuguste spetsialistide juures, et leida vastus oma metsikule veepeetusele, kõhu puhitusele ja kõhuvaludele. Tegin toidutalumatuse testid, kakast mikrobioomi testi, parasiiditestid, vereanalüüsid, lasin kontrollida endrokriinsüsteemi, soolestikku, sapipõit, neere, maksa ja kõik, mis ma vastuseks sain, oli: “Sa oled terve kui purikas!”. MA EI OLE JU TERVEEEE! Mul on pidevalt kõhupuhitus ja valu. Ma vajan niiii väga abi. Ma ei tea enam mida teha!

Mina pärast tavapärast tervislikku toidukorda

Ja tuleb välja, et täpselt nii tunnevad end kõik, kellel on sama mure. Tuleb välja, et see on midagi nii tavalist, kuid täiesti väljaspool arstide kompetentsust. Seda mure ei märgata tavameditsiinis. Arstid ei näe meid kui tervikut, vaid ainult nende erialasse puudutava sümptomina. Aga me oleme palju rohkemat kui üks sümptom. Tihtipeale oleme me ise ainsad, kes saavad end aidata. Ja sarnast asja märkasite teie, kes te mulle oma lugu olete jaganud, ja kõik need inimesed, kelle lugu ma internetist lugesin.

Ma pole selle 10 aasta vältel loobunud leidmast enda murele lahenduse! Nagu ma varasemalt blogipostituses olen kirjutanud, siis meie tervis on MEIE ENDI TEHA. Ja ma usun sellesse täielikult. Me oleme loodud täiuslikena ning me ei pea kannatama. Me ei pea leppima sellega, et ma ei saa kunagi normaalse inimese moel toitu nautida. Ma otsustan teisiti. Ma loon endale parema reaalsuse. Ja ma olen siiralt tänulik teile, et te olete aidanud mul seda teha! Kui ma jagasin storydes frustratsiooni järjekordse kõhuvalu üle, siis nii paljud teist kirjutasid mulle ja vaid mõni oskas ära pakkuda, mis on päriselt valesti! Ja ma sain kätte oma juhtlõnga, et muuta oma elu! Ma olen siiiiiiralt tänulik.

Pole vahet, kuidas sa seda nimetad…

Nii mõnigi pakkus, et tegu on IBS-iga ehk ärritunud soole sündroomiga, lekkiva soole sündroomiga, gastriidiga, helikobakteriga ja/või SIBO-ga ehk peensoole bakteriaalse ülekasvuga. Need kõik võivad vastata tõele või ainult üks neist. Aga ausalt öeldes ega vahet polegi. Sest mida rohkem ma nende kohta uurisin, siis need pole tegelikult haigused, vaid kõik lihtsalt SÜMPTOMID. Need on sümptomid ebatervislikule elustiilile. Seda tunnistavad ka gastroenteroloogid ning ei näe tervenemist, kui toitumist ei muudeta. Mulle meeldib, et iga “haigusega” jõuame tagasi selle juurde, et toitumine on meie keha A ja O!

Ma tean, mis sa mõtled: “Aga ma ju toitun tervislikult ja olen aktiivne!” Mõtlesin täpselt sama, aga kõik need sümptomid esinevad enim inimestel, kes kannatavad kroonilise stressi käes ja tarbivad üle valku, mistõttu on need sündroomid väga levinud just fitnesskultuuris. Ja see pani mu suu kinni. Ma olen aastast 2015 tarbinud pea iga päev valgupulbrit (isegi kui taimset), jälginud kullipilguga, et iga mu toidukord sisaldaks vähemalt 20g valku ja snäkkidena armastanud valgubatoone. Õnneks on mu valgutarbimine juba pikemat aega olnud väga palju madalam, aga kahju on tehtud. Vaatame nendele “sündroomidele” ka lähemalt otsa…

SIBO

Peensoole bakteriaalne ülekasv nagu nimigi ütleb tähendab seisundit, mil peensooles esineb ülemäära soolestikubaktereid. Võiks arvata, et see on haruldane, aga tegelikkuses vägagi levinud. Paljudel puuduvad lihtsalt tugevad sümptomid ning nad ei teagi, et neil on soolestikus bakteriaalne tasakaalutus.

Tüüpilised sümptomid:

Sümptomid võivad inimeseti oluliselt erineda ning ka vastavalt esinevatele bakteriliikidele:

• kõhuõõnepõletik
• kõhulahtisus
• kõhuvalu
• liigne soolegaas
• iiveldus
• väsimus
• nõrkus
• raskemal juhul kaalulangus
• malabsorptsioon e vitamiinide ja muude toitainete imendumise raskendumine

SIBO diagnoositakse endoskoopia käigus võetud biopsia või mitte nii invasiivse hingamistesti abil (mis pole aga nii täpne ja usaldusväärne).

IBS

IBS ehk ärritunud soole sündroom on jämesoole talitlushäire, mis ei ole uuringute ega analüüsidega tuvastatav. Nagu öeldud, siis IBS ei ole haigus, vaid omakorda sümptom, mis viitab ebasobivale elustiilile. Peamiselt on põhjustajaks ülemäärane stress, toiduallergiat tekitavate toitude pidev tarbimine, hormonaalsete vahendite kasutamine (mistõttu esineb IBS kuni 4 korda enam naistel varajases täiskasvanueas) ja ka pidev hormoone täis pumbatud loomse toidu tarbimine ning puudulik soolemikrofloora (kehva toitumise või ravimite liigtarvitamise tagajärg). Testimisvõimalusteks on vere- ja roojaanalüüs, koloskoopia, ultraheliuuring ning kompuutertomograafia.

Tüüpilised sümptomid:

• kõhuvalu
• kõhupuhitus
• pidev täiskõhutunne
• rohkenenud soolegaasid
• kõhulahtisus ja/või -kinnisus
• motoorikahäired e soolesisu liikumise aeglustumine või kiirenemine
• kramplikud soole seina lihaste kokkutõmbed
• lekkiv sool
• vahelduv kõhulahtisus ja -kinnisus
• Candida vohamine