Mõtlesin ja mõtlesin, kas kirjutada paastumisest või mitte. Ometi olen saanud mitmeid kirju huvilistelt, et see teema pakub huvi. Et mitte kedagi pimedusse jätta ning võtta kaasa minu tähelepanu suuresti haaranud avastusretkele, siis otsustasin selle põhjaliku blogipostituse ette võtta. Sest viimase asjana soovin, et keegi prooviks paastuda ilma, et ta teaks kuidas, mis põhjustel ja kui kaua seda teha tasub. Seega võid oodata siit postitusest palju uusi teaduslikult bäkitud teadmisi. Arvestage, et mul on vääääga raske seda postitust kirjutada, sest ma tahaks KÕIKE jagada, mida olen lugenud ja uurinud. Mul lihtsalt ei ole selleks piisavalt kirjamärke, haha!

Allikas: https://neurohacker.com/

Mis on paast?

Nagu juba korduvalt olen blogis kirjutanud, siis tegelen juba pikemalt intervallpaastumisega (loe lähemalt SIIT ja SIIT). Alguse sai see klassikalisest 16:8 meetodist, kuid peagi leidsin end OMAD-it praktiseerimast ehk üks kord päevas söömast. Võtan asja üsna vabalt ja kuulan oma keha. 90% ajast tunnen end mugavalt just kord päevas söömisega, ülejäänud 23 tundi paastudes. Vahel venib paast 25 tunnini ja vahel söön terve päeva vältel, püsides pigem 16:8 aknas. Sellest on saanud mu elustiil ja teen täpselt nii nagu tunnen. Sest minu jaoks see ei ole dieet ega enesepiiramine. Ma tean, kui hea enesetunde paastumine mulle annab, lisaks kõik ülejäänud kasutegurid, mis sellega kaasas käivad.

Aga mis siis, kui paast venib 48 tunnile… või viiele päevale… või hoopis kuudele… AASTALE?! Jah, paastuda saab või lausa VÕIKS ka pikemalt! Miks? Oi, ma võiks selle kasulikkusest kirjutama jäädagi. Seega alustame kuidagi lihtsamalt ja konstrueeritumalt. Miks paastuda? Kuidas? Kellel tasub? Kui kaua?

Paastumise ajalugu

Paastumine on üks vanimaid teadaolevaid tervendamistehnikaid maailmas, mida praktiseerivad seni mitmed kultuurid ja religioonid (judaism, kristlus, islam, hinduism, taoism, budism). Paastumine puhastab ja tervendab inimest nii spirituaalselt kui füüsiliselt, ergastab me meeli, ravib haiguseid, väljutab mürke ning on sealjuures ka maailma kõige efektiivsem kaalulangetusmeetod (siin lihtsalt ei ole vaidluskohta, haha).

Tänapäeva inimene on kõige lollim loom just enesehävituslikus osas

Mulle meeldib alati vaadata asjade ajaloolist poolt. Kust see üldse alguse on saanud ning miks seda on praktiseeritud. Sest ütlen ausalt, et tänapäeva inimene on kõige lollim loom just enesehävituslikus osas. Ainus loom siin Maa peal, kes teadlikult oma tervist rikub ja oma keskkonda hävitab. Seepärast meeldib mulle vaadata eelajaloolist inimest, kes lähtus oma instinktidest ning kelle ellujäämine sõltus sellest. Ehk siis, kes elas parimal võimalikul viisil, et tagada endale võimalikult pikk elu. Just nii nagu imeline emake loodus ette nägi. Ja paastumine oli sellest suur osa (mitte vaid inimese puhul).

Enamik haigusi tulenevad toidust

Ega paleoliitiline inimene ei ärganud hommikul üles apelsinimahl, pannkoogid siirupiga ja croissant kandikul voodis, näksinud terve päev batoone, puuvilju ning söönud lõunaks ja õhtuks korraliku prae, sest see on “tervislik”. See ei olnudki kättesaadav ning me polegi loodud koguaeg sööma. Selles ei kahtle õnneks keegi, et toit ongi meid haigeks teinud. Kõik haigused tulenevad millegi liigtarbimisest, toitumisharjumustest või millegi puudusest, kas pole nii? Toit ei ole enam ammu kütus, vaid on saanud meie suurimaks väljakutseks. Miks? Sest seda on igal pool koguaeg ja nii ebaloomulikul kujul. Me sööme toitu, mis selle algkujul ei ole isegi mitte söödav.

Paleoliitiline inimene paastus suurema osa ajast

Paleoliitiline inimene paastus suurema osa ajast, mil toitu polnud. Aga ega ta siis ülejäänud aja nälginud. Millest ta toitus? Oma keharasvast. Midagi, mida modernne inimene kardab millegi pärast niiiii väga! “Sa ju näljutad ennast, see on nii ebatervislik!” Ka mina arvasin kunagi nii, kui ma polnud antud teemasse süvenenud. Näljutamine on hoopis kõik need toitumiskavad, mis panevad sind piirama kaloreid ja rohkem liigutama, luues nii suur defitsiit, millele motivatsioonilihase väsides käega lüüakse. Tunned diiedi ajal kriipivat nälga? Tunned. Kas sa arvad, et paastu ajal tunneb nälga? Ainult nii kaua, kuni keha lülitub ümber ketoosi ehk siis suudab talletatud keharasvast sünteesida glükoosi ehk toitu kehale. Jah, meie keha on imeline masin!

Paastumise eesmärgid

Heidame intervallpaastumise kõrvale ning räägime siinkohal vaid pikendatud paastust. Inimese kolm peamist eesmärki miks paastuda on tavaliselt kas tervislikel põhjustel, et end ravida või haigust ennetada, et pikendada eluiga, et kaalu võimalikult efektiivselt ja ilma tagasilöögita kaotada või et oma vaimu tervendada ja luua tugevam ühendus oma tõelise olemuse ehk Kõrgema Minaga (mõne jaoks tähistab Jumal seda “kõrgema mina” seisundit).

Tervis

Vana-Kreekas usuti, et tervenemisviise saame me õppida looduse pealt. Miks kaotab inimene, nagu ka paljud teised loomad, haigena söögiisu? Keha ise reguleerib seda nii, et me suudaks terveneda. See on meie ellujäämisinstinkt. Seega on paastumine universaalne instinkt, et võidelda haiguste vastu, mis teeb paastumise sama vanaks nähtuseks kui seda on inimkond ise. Arstiteaduse isa Hippokrates on kirjutanud: “Süüa, kui sa oled haige, on et toita oma haigust.”.

Paastumisel käivituva autofaagia mehhanismi avastamine pälvis Nobeli meditsiinipreemia

Aga mis on see, mis teeb selle nii oluliseks me tervisele ja üleüldisele heaolule? Autofaagia. Võin kihla vedada, et antipaastujad ei ole kuulnud ka, millega tegu, kuid lõugu laksutavad valjult. Autofaagia mehhanismi avastamise eest pälvis jaapanlasest rakubioloog Yoshinori Ohsumi lausa Nobeli meditsiinipreemia (2016), mis on ESIMENE oma valla Nobeli preemia. Ega avastus polnud ka pisike, lausa inimkonna heaolu muutev! See ongi kauaoodatud vastus, miks paastumine võib ravida diabeeti, vähki, hormonaalset tasakaalutust, nahahaigusi ja palju muud.

Autofaagia tähistab rakkude võimet oma vananenud, mitte vajaminevaid ja vähialgelisi osi ise hävitada ehk „ära süüa“, millele viitab ka termini algupära (kr k auto – ise, phagein – õgimine). Ja kui käes on näljaaeg, saab rakk oma “vigaseid” osiseid autofaagia abil energiaallikana kasutada. Sel moel hävitatakse ka rakku tunginud baktereid ja viiruseid – “prügikott ümber” ja taaskäitlusse. Mis annabki vastuse meile, miks paastumine on nii võimas protsess kehale!

Toidutööstus teeb meid haigeks, vaeseks ja õnnetuks

Autofaagia protsessi häirimisel (ehk pideval söömisel, mis ei lase sel protsessil käivituda) on oluline link Parkinsoni tõve, Alzheimeri ja diabeediga. Miks muidu on meditsiiniteaduse, ravimitööstuse ja “toitumisteaduse” arenedes aina rohkem ja rohkem ülekaalulisi ja diabeedikuid? Eks ikka seepärast, et “tervislik toitumine tähendab söömist iga paari tunni tagant varahommikust hilisõhtuni ja süsivesikud on VÄGA OLULISED.” Olnud nüüd juba kuid kaelani sees antud teemas ajavad mind sellised väited lausa naerma. Meil Eestiski avaldavad paastumise osas oma arvamust “toitumisspetsialistid”, kes teevad paastumist maha, sest muidu ju tema vägagi vigast toitumiskava ei osteta, mis on tema peamine sissetulekuallikas. Paastumine aga ei nõua meilt raha, aega ega ohverdusi – siin pole ükski rahaahne tööstus mängus, mistõttu ei ole ka kedagi oma rahadega seda “promomas”. Paastumine on osa inimese algolemusest, mille me oleme unustanud, et toita tööstusi, mis teevad meid haigeks, vaeseks ja õnnetuks!

“The Fasting Cure” paastumise tervendavast võimest: https://apache2.pum.edu.pl/~fasting/upton.pdf

Et mitte teid infoga üle valada, siis jagan ühe video, kus on selgelt lahti seletatud paastumise mõju tervisele võrreldes 3 toidukorda päevas söömisega:

Kaalulangetus

Kuigi paastumise esmane mõte on siiski parem tervis, käib kaalulangetus sellega käsikäes. Kuid on neid, kes paastuvadki kaalu langetamise nimel, sest keha on massiivses kaloridefitsiidis ning saab kogu oma toidu talletatud rasvast. Nagu juba eelpool mainitud, siis paastumisest tõhusamat kaalulangetusmeetodit ei ole olemas. Punkt. Ainus, mida tarbid, ongi vesi, must kohv või magustamata tee. Aga kas see pole mitte näljutamine? Paastumisel pole näljutamisega mitte mingit pistmist! Näljutamise ja paastumise vahe on sama, mis enesetapul ja vanusesse suremisel. Sa paastud, et valida pikem ja kvaliteetsem elu ning sinu käes on kaardid, kas sa soovid seda teha, kui kaua ja kui tihti. Paastumine on hea tervise alus – vastavalt inimese tervise hetkeseisule, olgu selleks 16 tundi päevas või suisa 382 päeva.

Ta paastus 382 päeva ja kaotas jäädavalt 125 kg

Siit ma tahangi jätkata, et maailma teadaolev pikim paast kestis 382 päeva, mil 207 kg kaalunud mees tarbis vaid vett ja multivitamiine. Ilma igasuguste haigussümptomite ja kõrvalmõjudeta lõpetas ta oma paastu kaaludes 82 kg. Ja tervislik kehakaal jäi püsima! Mõni mõtleb nüüd, aga kas mitte USA tuntud telesarja “The Biggest Loser” tulemused sama märkimisväärsed polnud? Ja seda “tervislikel” viisidel, olles tüüpilisel toitumiskaval ja tehes trenni? Kui palju te teate, mis sai saates osalenutest hiljem? Kas olete kursis, et enamik nendest võttis kaalust tagasi juurde ja seda väga kiiresti? Ja asi ei ole selles, et nad oleksid laisaks muutunud, hakanud üle sööma vms. Asi on dieedi tulemuses, mis teeb kalorite piiramisest ALATI jo-jo dieeditamise!

“The Biggest Loser” osavõtjad võtsid kaalust sama palju või rohkemgi veel tagasi juurde.

2016. aastal avaldati uuring, kus jälgiti 14 võistlejat saate ajal ja pärast seda. Kõiki saatis ekstreemne kaalukaotus, võttes alla keskmiselt üle 50 kg. Viimase kaalumise ajaks oli võistlejate leptiinitase langenud kriitiliselt madalale, mis tegi nad konstantselt näljaseks. Lisaks sellele, aeglustas kaloridefitsiit oluliselt ka nende ainevahetust. See tähendab, et nende näljatunne on tõusnud, kuid keha on võimeline põletama oluliselt vähem kaloreid. Järgneva 6 aasta jooksul võtsid saates osalenud selle tulemusel juurde suurema osa kui mitte kogu kaotatud kaalust, isegi kui nad jätkasid neile ettenähtud dieediga. Kõige hullem sealjuures – nende hormoonid ja ainevahetus ei taastunudki. See tähendab, et nende ainevahetus aeglustus kalorite piiramisega. Et aga kaalu mitte tagasi võtta, pidid nad söömist veelgi piirama, mis veel omakorda aeglustas ainevahetust… Kas te näete probleemi? Seda sama olukorda elavad läbi mitmed fitnessvõistlejad, kes oma kaloraaži kaalu alandamiseks märgatavalt alandavad pikemaks perioodiks. Ja seepärast on ka nii kerge võtta pärast kaalust uskumatult kiiresti juurde, kuigi süüakse siiski vähem kui enne võistlusi. Nende suureks päästjaks on meeletu treenimine ja tervislik toitumine. Aga kõik teised dieeditajad?

Tüüpiline dieet ja vigane lähenemine

Sama probleemi täheldas Brigitte Susanne Hunt oma blogis, kuhu kutsus külla Erik Orgu. Brigitte küsis talt otse: “Sa olid kunagi TV3-s kaalulangetussaates. Ja paljud inimesed neist, kes siis tollel läbisid selle hullu muutuse: muutsid oma toitumis- ja treeningkavasid (Erik Orgu käe all). Nad on nüüd veel paksemad, kui kunagi varem. Kuidas sa sellesse suhtud?” Mis Erik oskab öelda: “Sellesse ma suhtun kurbusega lausa. Mõni võib arvata, et ma vihastan selle peale. Ei, ma ei vihasta, kui teisel inimesel on halb olla.” Mille peale Brigitte kriiskab: “Mind ajaks küll närvi! Kurat, ma andsin sulle kõik mis vaja. It’s not that hard nagu!”. Ma tõsimeeli ei suuda uskuda selliste inimeste ignorantsust, kui teaduslikud uuringud tõestavad väga täpselt, et selline kaalulangetus EI OLE püsiv, vastupidiselt metaboolselt pöördumatult kahjulik. Erik, ka minul on nendest kahju, et nad on kunagi end üldse sinu kätte usaldanud. Ja Brigittel ei ole kahjuks õrna aimugi, mida need inimesed pärast sellist kaalulangetust oma vigase metabolismiga peavad kogema! “It is that hard nagu!”

Dieet kui paradoksaalne vigane süsteem

Ka mu ema on jälginud lõputult neid kavasid ja ikka ja alati sama tulemus. Ta piirab end täpselt nii kaua, kuni motivatsioonilihas väsib, nälg on tappev ja tahaks taas inimese kombel elada, mitte toidu ja selle kaalumise nimel. Ja kogu langetatud kaal ja rohkemgi veel tuleb tagasi silmapilkselt! Ma ju näen, kuidas ta sööb muna hommikuks, salati lõunaks ja õhtusöögi jätab hoopis et ära. Ma ju näen, kuidas kalorid sisse EI VÕRDU kalorid välja, kui su metabolism ja hormoonid on kahjustada juba saanud selle dieedikultuuri rüpes. (Rõhutan, et KUI su metabolism on JUBA kahjustada saanud. Kui oled täiesti terve inimene, kes pole kunagi dieeditanud, siis vähene defitsiit aitab muidugi kaalu edukalt ja püsivalt langetada.) Kõik see oleks aga lahendatav paastumisega. Ei mingit jo-jo efekti. Ei mingit nälgimist. Ei mingit hormoonide ja ainevahetusega möllamist. Sa kaotad kaalu samal ajal, kui su keha parandab oma rakke ja tervendab end. PS. Uuringud näitavad, et paastumine tasakaalustab hormoone, insuliinitundlikkust ning kiirendab ainevahetust!

KUID OMETI ütleb Erik Orgu, et päästa oma massiliselt müüdavat “näljakava”: “Porgandist ja paastumisest rääkides, siis ütleme niimoodi, et Porgand ei ole toitumisnõustaja, ta ei ole liikumisnõustaja, tal ei ole kogemusi ja teadmisi, seega siiski kuulake oma ala professionaale nagu näiteks mina” Aplaus! Aplodeerivad kindlasti ka kõik need “Kaalul on rohkem kui elu” osalenud, kes kannatavad nüüd veel kõrgema kehakaalu käes. Inimene, kes ilmselgelt pole uurinud mitte midagi autofaagiast ja paastumisest ja ei tea mitte midagi metaboolsest sündroomist, aidates ise sellele kaasa oma näljutavate toitumiskavadega, kui juba metaboolselt kahjustada saanud inimesel on plaanis oluliselt kaalu langetada, luues nii kliendi jaoks paradoksaalse nõiaringi. Et kaalu hoida või veelgi alandada, peadki jääma dieeditama ja toitumiskavadele toetuma. Aga noh, sellele ongi ju ta rahaline sissetulek üles ehitatud. Porgandil jällegi pole selle postitusega sentigi mängus… tehke omad järeldused.

Eesti Toitumisnõustajate Ühendus tegi ka põneva analüüsi ta kavadele: http://www.toitumisnoustajad.ee/lugemist/artiklid/1308-2/

Raamat, mis seletab lahti, miks kalorid ei loe, miks dieedid ei toimi, mis tegelikult põhjustab ülekaalulisust ning miks sellest ei räägita:

Dr. Jason Fung “The Obesity Code: Unlocking the Secrets of Weight Loss”

Ja videod, mis aitavad teil pusle kokku panna:

Spirituaalsus

Spirituaalsetel eesmärkidel paastumine on väga laialdaselt praktiseeritud ja on tänase päevani osa peamistest maailma religioonidest. Jeesus Kristus, Buddha ja prohvet Muhammed jagasid kõik uskumust paastumise tervendavatest võimetest. Spirituaalselt kutsutakse seda tihtipeale puhastumiseks. Paastumise praktika on püsinud kõikides seda praktiseerivates religioonides ja kultuurides kui midagi imelist, mida inimkeha ja vaim võib kogeda. Vastupidiselt tänapäeva inimese uskumusele, kes kannatab ravimi-, toidu- ja ilutööstuse ajupesu käes, et neile raha cash-ida.

Budismi puhul söödakse igapäevaselt AINULT hommikuti. Alates lõunast enam toitu ei tarbita… kõlab nagu intervallpaastumine? Paljud nimetavadki intervallpaastumise isaks “budismi dieeti”. Lisaks igapäevasele intervallpaastumisele viiakse läbi ka paari päeva kuni paari nädala pikkust veepaastu. Kreeka ortodoksias paastutakse aastas lausa 180-200 päeva. Moslemid paastuvad päikesetõusust kuni loojanguni püha kuu Ramadani ajal. Prohvet Muhammedi järgi tuleks paastuda ka iga esmaspäev ja neljapäev.

Minu 58- ja Roometi 108-tunnine paast

Paastumine on paelunud mind juba üle pooleteise aasta. Alguse sai see intervallpaastumisega, kuni mu teadmistepagas laienes ja õppisin mõistma ka pikema paastu kasutegureid. Minu senine pikem paast on 58 tundi, mille viisin läbi pärast Lanzarote reisi, sest võtsin seal mõnusalt paar lisakilo juurde (süües 3 korda päevas) ja tundsin, kuidas mu organism vajas puhastamist sellest buffeetoidust. Võtsin selle aja jooksul alla umbes 3kg, mis tagasi ei tulnudki. Tundsin, kuidas mu keha puhastus ning glükoosivarud tühjenesid. Pärast seda ei ole ma tarbinud suhkruid ning mingi aja pärast tundsin, et ma isegi ei taha enam süsivesikuid süüa. Nüüd olen tarbinud minimaalselt süsivesikuid, jälginud OMADit ehk söönud ühe toidukorra päevas juba pikemat aega ja enesetunne on viimase peal. Ei mingit pidevat nälga, ei mingeid isusid, ei mingit väsimust. Olen valmis minema järgmisele pikemale paastule ning seekord veel paremate teadmistega.

“Aga sa ju pole paks? Miks on sul vaja alla võtta?”

Kuiiii te vaid teaksite, mida ma olen läbi elanud. Ma ei paastu ÜLDSEGI mitte kaalulangetamise nimel. Ma tahan ravida oma kahjustada saanud ainevahetust. Nagu teate, siis kannatasin noorena toitumishäirete käes, mil piirasin oma kaloreid miinimumini. Mida see aga tegi? Langetas ka mu ainevahetuse sama madalale, mis tähendas, et nii pea kui hakkasin taas normaalselt sööma, võtsin ma tohutul kiirusel rohkelt kaalus juurde. Ja kaal ei jäänudki püsima, ma sõin vähem kui samavanuselised ja kaal AINA TÕUSIS. Ma hakkasin tegema mõõdukalt trenni ja kaal tõusis ikkagi. Otsisin paar aastat hiljem abi personaaltreeneritelt ja toitumisnõustajatelt. Jälgisin nende toitumiskavasid, mis pidid aitama kaloridefitsiidiga mul kaalu kontrolli alla saada. Ja nii see nõiaring pihta hakkaski…

Lõputu võitlus kehakaaluga

Ma võtsin kaalust alla, kuni tuli platoo. Defitsiit lükati aina suuremaks, kuni näljatunne enam ei lubanud jätkata. Ja ma võtsin kõik tagasi. Ma olin alati see, kes luges oma makrosid (6 aastat!), ma ei näinud KUNAGI märkimisväärseid tulemusi! Ma proovisin kõike, kuni otsustasin võtta osa bikiinifitnessivõistlustest, et näha, kas see tõesti toimib. Toimis! Miks? Sest ma treenisin ebanormaalselt palju ja ma sõin ebanormaalselt vähe – lõpuks 1380 kcal. Ometi olin ikka veel treenerite arvates lava jaoks “liiga paks”. Pärast võistlusi võtsin ma juurde 10 kg umbes aastaga. Mis te arvate kas ma sõin siis meeletult palju? Ei. Ma olin vigase dieedikultuuri ohver. Ma ei treeninud enam 3 tundi päevas ja ma sõin 1500 kcal. Ja kaal tõusis vuhinal. Ja sealt edasi lugesin ma kaloreid nagu hull, süüdistasin iseennast ja arvasin, et ma söön ikka liiga palju. Jällegi täpselt sama efekt, mis Erik Orgu “Kaalul on rohkem kui elu” osalistel, kes kaaluvad nüüd rohkemgi, kui enne saatesse minekut.

Universaalne vale “kalorid sisse = kalorid välja”

Kohtudes Roometiga, viskasin ma toidukaalu nurka, lõpetasin enda kaalumise ja sõlmisin endaga rahu. Kaal ei defineeri mind ja ma hakkan sööma AINULT siis, kui olen näljane. Ja nii ma jõudsin OMADini. Ma mõistsin, et ma POLEGI päeva jooksul kordagi näljane, kui söön päris toitu korralikus koguses… no nii, et kõht saab ikka tõesti täis! Kui vastupidiselt “toitumisspetsialistide” soovitustele ma ei söö enam pisikesi portsjoneid iga paari tunni tagant. Minu silmis paljastus universaalne vale “kalorid sisse = kalorid välja”. Inimkeha peidab endast rohkem kui kalorid sisse ja kalorid välja. Stress, hormoonid, vaimne tervis, insuliin, toidu kvaliteet – see kõik mängib rolli. Ja ma otsustasin hakata oma süsteemi tervendama. Ma tean, et ma kannatan insuliiniresistentsuse käes. Nii pea, kui söön kõrge glükeemilise indeksiga süsivesikuid, mu kaal kannatab. Ma ei tee nalja… ma ei olnud kunagi see tüdruk, keda paar koogitükki, jäätis või krõpsud ei oleks mõjutanud… millest saigi alguse mu huvi suhkru-, gluteeni- ja igasuguse jama vabade retseptide koostamise vastu, et ma saaks süüa midagigi magusat.

Ma võtan vastutuse oma elu eest ja ma hoolitsen enda eest

Olen pärast paastumist ja OMADiga alustamist kaotanud igasuguse magusaisu, saanud lahti emotsionaalsest sidemest toiduga ning õppinud armastama oma keha rohkem kui kunagi varem. Ma ei ole enam kade nende peale, kes on 24h imelises vormis, kuid lubavad endal kõike süüa. Ma ei saa võrrelda oma teekonda nende omaga ning ma ei kavatsegi (mistõttu tühjendasin oma sotsiaalmeedia, et mitte tarbida seda fabritseeritud ilu enam). Ma tean, et olen siin põhjusega, leida vastuseid nii endale kui teile. Ma tean, et ma pole ainus, kes niimoodi vaevleb ja on läbinud käänulise teekonna sel dieedirajal. Ma tean, et kõigele on lahendus. Ja mina olen pärast 10 aastat enda oma leidnud. Ei mingit toidu kaalumist enam, ei mingeid kalorite jälgimist, ei mingit kalori defitsiiti. Ma parandan paastumisega oma insuliinitundlikkust ja hormonaalset tasakaalu. Ma söön, kui ma olen näljane. Ma hoian eemale kogu sellest kräpist, mida toiduainetööstus meile sisse söödab, et ravimitööstus saaks siis meid hiljem omakorda ravida. Ma võtan vastutuse oma elu eest ja ma hoolitsen enda eest.

Ta paastus 108 tundi, mille lõpuks sai ta dermatiidist TÄIELIKULT lahti

Roomet, kes kunagi ei ole dieeditanud ega läinud kaasa massipsühhoosiga, otsustas pärast pikemat uurimist kindlameelselt läbida paastukuuri, kuid hoopis teistel põhjustel. Mõistes, kuidas paastumine meid tervendab, soovis ta sellega ravida dermatiiti, mis oli võtnud sisse erilise hoo pärast meie Lanzarote reisi. Dermatiit oli levinud üle kogu ta keha, isegi näo, sügeledes nii hullult, et ka magamine oli raskendatud. Roomet tarbis paastu ajal rohkelt Himaalaja soola ja tarbis AINULT vett. Ei mingit kohvi, teed ega vitamiine. See on eriti oluline, kui paastud autofaagia nimel, sest pole veel teada, kuidas kohv ja tee seda mõjutavad. Ta paastus ilma IGASUGUSE kõrvalnähuta edukalt 108 tundi, mille lõpuks sai ta dermatiidist TÄIELIKULT lahti! Ta muidu lõhenenud ja kuivad huuledki olid esimest korda pehmed ja niisutatud. Ta ei tundnud viimased päevad mitte mingit näljatunnet, ta mõistus oli teravam kui kunagi varem, ta aeg-ajalt esinev valu alaseljas ja säärtes kadus ning ta ütles: “Mul on tunne, et ma võikski nii jätkata. Mul pole üldse tahtmist süüa!”

Kuidas paastu läbi viia?

• Ma soovitan alguses teha endale selgeks põhjused, miks paastuda soovid (tervis, spirituaalsus, kaalulangetus).
• Veendu, et su tervislik seisund lubab sul paastuda. Paastuda ei tohiks südamehaiguste käes kannatajad, rasedad ja alaealised. Diabeedikud või muu haiguse all kannatajad peaksid paastuma meditsiinilise järelvalve all.
• Alusta vaikselt – soovitan alustada intervallpaastumisest, kuni tunned end mugavalt paastuakent pikemaks venitada. Kohe kindlasti ei soovita ma pea ees vette hüpata. Esimene pikem paast võiks olla näiteks 24 tundi ja hakata sealt vaikselt seda pikendama. Ära unusta, et paastuda ei tasu ka liiga tihti. Kord kuus pikemalt paastuda oleks maksimaalne.
• Paastuks ettevalmistumine on kriitiline – tarbida võimalikult KETO-sõbralikku toitu (minimaalselt süsivesikuid, keskmises koguses valku ja rohkelt häid rasvu), et su keha siseneks võimalikult ruttu ketoosi, et saaks aset leida rasvapõletus ja võiks käivituda autofaagia ehk rakkude uuenemine. Ära tarbi vähemalt nädal enne alkoholi ning olgu viimane toidukord võimalikult kerge kõhule. PS! Uuri siinkohal lisaks ketopalaviku kohta.
• Paastumine – paastu ajal ei tarbita MITTE MIDAGI muud kui AINULT vett. Mahla, smuuti ja muud kuurid ei ole paastud. Paastumine on oma keharasvast toitumisele ümber lülitumine ning see leiab aset ainult siis, kui su glükoosivarud on tühjad ja insuliin ei ole rasvapõletust häirimas. Must kohv ja tee on lubatud ning on tõestatud , et kofeiin aitab rasvapõletuse efektiivsusele isegi kaasa. Küll aga soovitan neist hoiduda, kui eesmärk on puhastuda spirituaalsel või tervislikel põhjustel, sest pole veel teada, kas need häirivad autofaagia mehhanismi.
• Soola tarbimine – eluks vajalike mineraalide säilimine kehas paastu ajal on eluliselt oluline. Selleks tuleks KINDLASTI tarbida kvaliteetset Himaalaja või meresoola. Võid uurida, kui palju või millal tasub seda võtta. Minu ja Roometi puhul toimib hästi aga reegel, et kui nälg tuleb peale, pea hakkab ringi käima või enesetunne halveneb, siis võtame teelusikatäie soola ja nähud mööduvad. Kuna paastumise ajal tarbitakse oluliselt rohkem vett ja keha väljutab kõik toksiinid, siis sellega koos uhutakse välja ka eluksvajalikud soolad. Seetõttu soovitan kanda soolatopsi ja vett endaga koguaeg kaasas.
• Treenimine – igasugune mõõdukas füüsiline (lihas)koormus tuleb vaid kasuks! Seda kiiremini tühjendad oma glükoosivarud ning sisened ketoosi. Lisaks sellele, annad oma kehale märku, et lihaste säilitamine on vajalik. Möödukas lihastrenn paastu ajal on parim, mida oma lihaste säilitamiseks (ka kasvatamiseks) teha võid.
• Paastu lõpetamine – kõige olulisem on kuulata oma keha. Isegi kui sead endale eesmärgi paastuda kindel arv päevi, siis sul on igasugune vabadus seda aega lühendada või pikendada, vastavalt oma enesetundele. Kui ka pärast soola tarbimist nälg ei kao ja enesetunne ei parane või juhtub mõni muu ootamatu olukord, siis soovitan paastu lõpetada. Paastu lõpetan ma alati klaasitäie sooja veega, kuhu segatud pressitud sidrunimahl ja õunasiidriäädikas. Seejärel tarbin ma kvaliteetset rasva nagu kookosõli, et anda kehale märku, et eelistatud energiaallikaks on rasvad. Tunni möödudes võiks juua köögiviljamahla, süüa suppi või küpsetatud köögivilju. Esimene päev tasub toituda tagasihoidlikumalt, näiteks madala tärklise sisaldusega köögiviljadest, rasvadest, munast ja kalast. Tasub vältida rämpstoitu, kiireid süsivesikuid, liha, teravilju ja tärkliserikkaid köögivilju. Öeldakse, et nii mitu päeva kui paastud, nii mitu päeva võiks tulla tasapisi paastust välja ka.
• Paastulaagrid – kui sa ei tunne end mugavalt paastu üksi läbi viia, otsid lisatuge või ei usalda oma distsiplinaarsust, siis soovitan viia läbi grupiviisiline paastulaager. Seal on olemas oma ala professionaalid, kes sind juhendavad ja motiveerivad.
• Surve teistelt inimestelt – ma võin kihla vedada, et kui räägid kellelegi oma mõttest paastuda, siis see tallutakse maatasa koheselt. Muidugi tehakse seda hirmust ja teadmatusest ning pimedast usust dieedikultuuri, kuid sellegipoolest peetakse paastujat hulluks. Tegelikult paastuvad inimesed me ümber tihedamini kui oskame arvata. Me lihtsalt ei tea sellest midagi. Sest tark paastuja ei avalda ja kuuluta seda. Sest nii ongi kergem. Paastuja teab täpselt, miks ta seda teeb ning ei vaja teiste poolt selle aktsepteerimist. Teine võimalus on lihtsalt “teadmatuid” harida, saates neile link sellele postitusele, hehe!

Minu eesmärk pole kedagi paastuma kutsuda. Pakun huvilistele soovitud infot ning jagan oma kogemusi. Mida sina oma keha ja eluga teed, on sinu asi. Mida mina enda omaga, on minu asi. Loodan, et huvilised said targemaks ja võhikute meeled avardatud ning tolerantsi kasvatatud. Minu soovitus kõigile: visake oma toitumiskavad nurka ning hakake elama täisväärtuslikku elu, pühendamata kogu oma mõtlemisvõime kaalunumbrile ja kaloritele. Armastusega, dieedikultuuri ellujääja Merilin.

Disclaimer: Ma pole meditsiinilise taustaga professionaal ning jagan kõike vaid omast kogemusest ning teaduslike uuringute baasil. Ei võta vastutust kellegi käitumise ja tegude eest. Enne kui midagi ette võtad, hari end sel teemal põhjalikult ning kontrolli oma tervislikku seisundit. Vajadusel konsulteeri arstiga.

Toetav kirjandus/teadusuuringud:

1. Insuliiniresistentsus on ülekaalulisuse peamine põhjus
2. Paastumise 101
3. Kalorite müüdi purustamine
4. Suhkru seos ülekaalulisuspandeemiaga
5. Intervallpaastumine terapeutiline kasutamine insuliini asemel tüüp 2 diabeedikute seas
6. Glükoosi, glükagooni ja insuliini roll kaalulangetuses ja näljatundes
7. 382-päevase paastu tulemused
8. “The Biggest Loser” efekt
9. Keto dieet ja hüpoglükeemia
10. Keto dieedi kasulikud neuroloogilised efektid
11. Kaalu langetamine ketoosis
12. Soola eritusest uriinis paastumise ajal
13. Valgud tõstavad insuliinitaset, kuid mitte veresuhkrut

The post Paastumine – taasavastatud ime? appeared first on Paljas Porgand.