Ma täitsa imestan, et pole sel teemal veel kirjutanud. Sest suhkruasendajate mõju meie kehale ja tervisele on olnud mul fookuses juba aastaid. Nagu paljudel, siis ka minu elus on olnud aegu, kus olen nendele tugevamalt toetunud või, vastupidi, neid iga hinna eest vältinud. Olen lugenud paljusid vastakaid artikleid ja teaduslikke uuringuid nende tegelikust mõjust meile. Eks see oleneb paljustki meie eesmärkidest. Kas meie eesmärk on langetada ennekõike kehakaalu või hoolitseda maksimaalselt oma tervise eest? Vaatame järele, kuidas see meid siis tegelikult mõjutab ning kas sina peaksid neist eemale hoidma!

Mis on suhkruasendajad?

Suhkruasendajate kasutamine laieneb iga päevaga. Neid kasutatakse magustamiseks:

• karastusjookides
• pulbri kujul toidu- ja joogimiksides (BCAA, valgu-, koogi- jms pulbrid)
• küpsetistes
• kommides
• pudingites
• moosides
• piimatoodetes ja mujal

Suhkruasendajad on kalorivaba versioon suhkrust, mida meie keha ei lõhusta, mistõttu ei saa me neist energiat. Suhkruasendajad on magusamad kui lauasuhkur, kuid teatavasti ei avalda meie kehale mõju. Kui tavalises karastusjoogipurgis on u 150 kcal, mis tuleneb pea kõik lisatud suhkrust, siis zero jookide puhul tarbitakse sama koguse puhul pea 0 kcal, s.h 0 grammi suhkrut. Nende kahe vahel valides, tundub valik lausa ilmselge. Jah, need vähendavad päevas tarbitava suhkru kogust, vähendades nii ka päevaste kalorite hulka. Kui see võimaldab inimesel püsida kaloridefitsiidis, siis aitab see ka kehakaalu alandamisele kaasa, alandades nii ka riski südamehaigustele ja diabeedile. Lisaks ei ole veel teaduslikult tõestatud suhkruasendajate otsest ohtu tervisele. Kõlab esmapilgul imeliselt, kuid mis jääb meil märkamata?

Suhkruasendajate mõju

Suhkruasendajaid on nii looduslikku päritolu kui ka sünteetilisi. Looduslikku päritolu suhkruasendajaid: ksülitool (E967), laktitool (E966), maltitool (E965), mannitool (E421) ja sorbitool (E420). Sünteetilisi magusaineid (E950–E954): aspartaam (E951), atsesulfaam K (E950), isomalt (E953), neohesperidiin DC (E959), polüdekstroos (E1200), sahhariin (E954), sukraloos (E955) ja tsüklamiinhape (E952). Väga vahet ei ole, kas tegemist on naturaalse või sünteetilise suhkruasendajaga, meie aju reageerib neile kõigile väga kompleksselt. Kuigi tänasel päeval ei ole veel teada nende pikemaajalisest tarbimisest tingitud otsest mõju meie tervisele, siis sellegipoolest on viidud läbi mitmeid teadusuuringuid, mis võimaldavad meil vaadelda, kuidas meie keha neile otseselt reageerib.

Üheks murekohaks on inimeste suhtumine kunstlikesse magustajatesse. Kui suhkru asendamisega vähendatakse tarbitud kalorite hulka, siis kiputakse neid kaloreid ikkagi mujalt saama. Nii lubatakse endale rohkem kaloreid tarbida muu toidu arvelt ehk siis lollitatakse oma aju lihtsalt rohkem sööma / süüa nõudma. Kokkuvõttes tehakse oma kaalulangetusele rohkem kahju kui kasu. On leitud ka, et suhkruasendajate magus maitse ja samas kalorite puudumine tekitab ajus segadust. Keha ootab magusa maitse peale glükoosi ja kaloreid, mida aga ei tule ning peab sellega adapteeruma, mille tulemusel aju saadab välja rohkem näljasignaale või aeglustab ainevahetust. Seda on uuringutes (link1 ja link2) võrreldud näljaseisundiga.

Järjekordne murekoht on maitsemeelte häirumine. Kuna suhkruasendajad on enamasti kordi kuni kümneid kordi magusamad kui lauasuhkur ehk sahharoos, siis on oht, et meie maitseretseptorid saavad ülestimuleeritud magusa maitsega, mis häirib meie maitsemeelt ka komplekssemate maitsete puhul. See tähendab, et mida rohkem me harjume magusa maitsega, seda magusamat toitu me hakkame eelistama, tekitades meis samamoodi magusa maitse sõltuvust nagu suhkur seda teeb. Seda rohkem me ülestimuleerime oma maitseretseptoreid ja seda vähem tunneme me toidu tegelikku maitset. Nii muutuvad naturaalseid suhkruid sisaldavad toidud vähemagusaks (puuviljad, köögiviljad) ning hakatakse alateadlikult eelistama suhkrurikkaid maiustusi. Järsku olete täheldanud seda nõiaringi kunagi ka soola liigse tarbimisega? Toit hakkab retseptorite ülestimuleerimisel paistma aina magedam, mistõttu on vaja iga korraga lisada aina rohkem soola.

Allikas: https://www.hsph.harvard.edu/nutritionsource/healthy-drinks/artificial-sweeteners/

Ühesõnaga võivad suhkruasendajad mõjutada meie toiduvalikuid negatiivsel moel. Panna meid valima toitaineterikka, kõhtutäitva ja tervisliku toidu asemel kiire kunstlikult magustatud vahepala või zero joogi. On leitud, et suhkruasendajate tarbimisel muutub soolestiku mikrobioom, hävitades kasulikke baktereid, ning maksas võivad esineda talitlushäireid mürkide eemaldamisel verest. Need omakorda soodustavad tüüp II diabeedi ja ainevahetushäirete teket. Multiethnic Study of Atherosclerosis uuringus on leitud sama seos igapäevasel suhkruasendajate tarbimisel ja kõrgendatud riskil ainevahetushäiretele (36% kõrgem) ja tüüp II diabeedile (67% kõrgem).

Seni teostatud uuringud on paljuski vastuolulised, mis puudutab suhkruasendajaid ja nende mõju meie tervisele. Sellegi poolest ei saa eirata, et mitmed uuringud on leidnud, et kõrgetes kogustes suhkruasendajate tarbimine võib põhjustada vähki, infarkti, närvisüsteemihäireid, tekitada krampe, soodustada migreenihoogude teket, vallandada löövet ja kahjustada seedesüsteemi mikrobioomi, mis põhjustab omakorda mitmeid terviserikkeid.

Aga stevia?

Ükskõik kas suhkruasendaja päritolu on naturaalne saadus või keemialabor, mõlemad on läbinud mitmeid (mitmekümneid lausa) töötlusprotsesse ning on väga rafineeritud. Stevia on ehtne näide. Olin sellest esimest korda kuuldes väga elevil, et miski nii tervislik on turule toodud. See pärineb ju lehest! Kuid mu roosa mull lõhkes peagi, kui uurisin välja, kuidas on võimalik, et rohelisest lehest on saanud valge pulber? Stevia leht on läbib selle nimel mitmeid töötlemisprotsesse kemikaalidega ning lõpp-produkt enamasti sisaldab ka lisaaineid. Seega kui naturaalne see ikka on? Ja kui võttes arvesse ülalpool kirjeldatud aju lollitamist, siis kui ohutu see on?

Kahjuks on kaotanud sõna “looduslik” ja “naturaalne” oma tähenduse toidutööstuses, sest neid termineid kasutatakse igal pool kurjasti ära. FDA pole tõmmanud ka vastavaid jooni, mis võiksid nende kasutamist rohkem piiritleda. Seega ärge uskuge kõike, mida pakendile märgitakse. Ükskõik, mis suhkruasendajaga on tegu, see on sünteetiline.

Petukauba juhtum Eestis!

Toon teile ehtsa ja väga hoiatava näite, kuidas me ei saa uskuda tootjate poolt välja toodud fakte, toitumisalast teavet ega toote kirjeldust. Detsembris sooviti läbi mu kanalite turundada uut turule tulnud steviat Golden Stevia, mille kohta kirjutati täie kindlusega:

• tegemist on puhta, naturaalse ning suurima steviol glycoside sisaldusega tootega kogu Euroopas;
• toode on 0 kcal, gluteiini, laktoosi, GMO-vaba ning vegan;
• toodet on võimalik kasutada magustajana kõikides roogades, küpsetistes kui ka jookides – see ei jäta kibedat kõrvalmaitset.

Ilmselgelt kõlas imeliselt, sest kes steviaga kursis, siis sellel on päris äratuntav kibe kõrvalmaitse. Enne aga teistele soovitamist, võtsin asjaks seda järele proovida. Tõepoolest polnud kibedat kõrvalmekki, aga magus oli sellegipoolest. Proovisin seda oma hommikukohvis paastuakna sees, kui musta kohvi vaid magusana veel juua suutsin ja polnud veel kursis, et ka suhkruasendajad tõstavad insuliinitaset kehas ehk neid ei tohiks paastu ajal üldse tarbida. Ja mul hakkas reaalselt paha! Tundsin nagu veresuhkur skairoketiks. Kuigi suhkruasendajad peaksid oluliselt vähem ju mõjuma? Mis värk oli?

Mingi hetk viis üks asjatundja tuttav mu tähelepanu toote vastuolulisusele. Nimelt seisab pakedi etiketil selgelt, et see sisaldab maltodekstriini, kuid pole täpsustatud kui palju. Pakendi toitumisalase teabe kohaselt jällegi sisaldaks see justkui AINULT steviat, sest kaloraažiks on märgitud 100g kohta 0kcal. Kes kursis pole, siis maltodekstriin on väga kõrge glükeemilise indeksiga süsivesik (2x KÕRGEM KUI SUHKRUL), mis tõstab insuliinitaset hüppeliselt. Ehk siis tegemist on suhkrust isegi hullema variandiga, mille kaloraaž on 380 kcal/100g! Kui sellesse “tervise”tootesse oleks maltodekstriini lisatud kasvõi 1%, siis oleks tegelik kaloraaž juba 3,8 kcal/100g. Aga VAEVALT on seda lisatud VAID 1%, sest maltodekstriini kasutatakse toidutööstuses eelkõige odava mahuainena, et toote hind oleks madalam. Ja kui võtta arvesse, et tootel polnud mitte mingisugust kibedat maitset, mis steviale kohale, siis kui palju sinna tegelikult on lisatud maltodekstriini?

Ja nüüd tuleb siis see pommuudis! Olete valmis? Ma kirjutasin minuga kontakteerunud turustajale: “Pakil pole kirjas, palju see maltodekstriini sisaldab? Sel juhul see ju ei saa 0 kcal olla..?”. Vastuseks tuli: “Golden Stevia sisaldab 95% steviol glycoside ning 5% maltodekstriini, kuna maltodekstriini sisaldus on antud koguse kohta nii väike, ei anna see kaloreid tootele juurde.” Arvutame siis uuesti: 100g kohta teeks see 5g maltodekstriini (ehk pmst 5g süsivesikuid), mis annab 19 kcal. KUIDAS KÜLL ei anna see tootele kaloreid juurde?

Seal hakkasid mul süvenema toote osas juba väga tugevad kahtlused. Turustaja lubas tulla minuni tagasi toote ametlike sertifikaatide ning laborianalüüside tulemustega. Minu usaldus toote vastu oli juba null ja toode sai koheselt elimineeritud. Ma hoiatasin ka selles osas tuttavaid toidublogijaid, kellelt sooviti tellida Golden Steviale sisuturundust. Ma südamest loodan, et toote etiketti usaldavate seas polnud ühtegi diabeetikut, sest laborianalüüside tulemused olid ŠOKEERIVAD!

Turustajalt tuli KOLM KUUD HILJEM kiri: “Kirjutasime Teile mõned kuud tagasi ning saatsime paki Golden Steviat katsetamiseks. Peame suure pettumusega teatama, et antud toode ei vasta tegelikkusele. Saime nüüdseks Soome Eurofins labori analüüsid, milles lasime testida seda toodet ning analüüsidest selgusid, et toode sisaldab 91% maltodekstriini ja stevioolglükosiide esialgse 95% asemel hoopis vaid 0,06%. Omaltpoolt väga vabandame ning loodame, et toode kuidagi ei kahjustanud ega mõjutanud Teie tervist. Meil on väga kahju, et lasime toote ringlusesse, usaldades koostööpartnerite poolseid sertifikaate ning Eesti Veterinaar- ja Toiduameti luba antud tootele, enne kui veendusime ise toote kvaliteedis. Koostööpartnerite sõnul on testi tulemus selline, sest Steviol Glycoside on üle pritsitud maltodextriniga ning seetõttu ei saa labor tuvastada õiget tulemust. Meie ettevõte aga lõpetas antud toote turustamise koheselt, sest usume antud testi õigusesse ning meil pole põhjust kahelda, et tegemist pole õige stevia tootega. Kahjuks antud toodet turustatakse Eestis edasi Stevia nime all, kuid teeme omalt poolt kõik, et see tegevus lõpetada.”

Terviseamet GOLDEN STEVIA märts 2019 uuring

Loodan, et antud toode ei jõudnud massidesse, sest kui lõpuks tuli välja tõde, oli toode turul juba mitmeid kuid ringelnud, ilma et keegi oleks olnud kursis millega tegelikult tegu. Mis siis kui diabeetik jõudis tarbida seda “tervislikku” suhkruasendajat, mis etiketi kohaselt peaks sisaldama 0 kcal, olemasuhkruvaba ja tervisele igati ohutu, kuid tegelikult peitis see endast 95% ulatuses suhkrust veelgi jubedamat tegelast maltodekstriini, osutudes neile hoopis eluohtlikuks?

Kummardus antud turustaja ees, kellega kontaktis olin, kes võttis südameasjaks kõiki koostööpartnereid, edasimüüjaid, tarbijaid ja asjakohaseid isikuid sellest koheselt teavitada. Kes soovis selle suure kella külge panna, et inimesed oma tervist ohtu ei seaks. Sest paistab, et Golden Stevia pole ise oma viga suutnud tunnistada. Golden Stevia eesotsas on kurikuulus ärinaine Annika Urm ja tema kaasa Veiko Huuse, kelle mõlema kohta leiab väga vastumeelseid artikleid. Siiamaani on Golden Stevia toode huvilistele kättesaadav ning kodulehte on vastavalt testi tulemustele modereeritud, kuid mitte päris ausal teel. Ütleme nii, et pilti on metsikult ilustatud:

“Soovitatav päevane energia tarbimine (Recommended Energy Nutrient Intake (RENI) ja protsentuaalne päevaväärtus Daily Value (% DV), mis kõik on 0% ja mis põhinevad meie serveerimiskogusel 1 g koguse kohta. Meie serveerimise suurus on 1 g, mis on vaid väike osa 100g-st, mille 378 kcal tulemus 100g puhul tähendab, et ainult 3,7 kalorit grammi kohta. Mida loetakse null kaloriks vastavalt Rahvsuvaheliste USRDA ja USNLEA ümardamisreeglite järgi.”

Ma purskasin päris valjult naerma ja tahtsin pead kümme korda vastu seina lüüa. Selle kohaselt on kõik maitseained ja maitsetaimed täpselt samamoodi 0kcal, kui võtta serveerimiskoguseks kui vähe neid kasutatakse. OMETI on toodetel ausalt märgitud, mitu kcal see 100g kohta sisaldab. Pealegi, kes REAALSELT lisaks magustajat 1g? Naeruväärne! Ma olen seda toodet proovinud ja 1g ei olnud kohe kindlasti mitte piisav isegi kohvi magustamiseks!

Allikas: goldenstevia.ee

Kes tahab lugeda, kuidas Golden Stevia mätta otsast kogu asi välja nägi, siis võite seda teha SIIT! See artikkel paistis mulle väga ebaprofessionaalne. Nii olulist teemat ei ole pädev nõnda emotsionaalselt kirjeldada. Brändi esindajana võiks jääda siiski faktidele toetuma ja juhtunus mitte süüdistada VET ja Tolliameti ebapädevust. Minule üllatuseks, tuleb artiklist välja, et teema jõudis isegi Kuuuurija saatesse (vaata SIIT ja SIIT). Pean tõdema, et ka see oli täiesti naeruvääärne! Kui õhtuks komöödiat otsite, siis kaugemale ei peagi vaatama, haha!

Kokkuvõttes on see õpetlik meile kõigile. Mida töödeldum ja naturaalsusest kaugemale ulatuv on toode, seda vähem tasub seda usaldada. See pole esimene kord, kui avastan, et toote etikett ei peegelda pooltki tõde!

Kokkuvõtteks

Vähemalt ühes on teadlased samal nõul – täiendavaid uuringuid suhkruasendajatega on vaja läbi viia. Seni on kõige ohutum siiski jääda PÄRIS toidu juurde ja tarbida vaid LOODUSLIKKE ühendeid. See tähendab, et joogiks võiks olla vesi (naturaalne, karboniseeritud või magustamata maitsevesi) ning toitu võiks tarbida ilma lisatud suhkrute ja suhkruasendajateta. Seal juures pean silmas ka naturaalseid lisatud suhkruid nagu mesi, agaavisiirup, kookospalmisuhkur jms. Suhkur on siiski suhkur. Mõõdukas koguses liiga ei tee, aga kasu need meile ka ei tee. Karta ei tasuks aga mõõdukas koguses puuviljade ning tärkliserikaste köögiviljade tarbimist!

Alustades selle postituse kirjanduse uurimist (nädalake tagasi), tegin ma igasuguse lõpu suhkruasendajate tarbimisele. Sisetunne on seda mulle öelnud juba aastaid, kuid fitnessmaailmas justkui ei oskagi teisiti hakkama saada. Ma ei ütle, et ma neid enam kunagi ei tarbi, kuid kohe kindlasti hoidun ma neist igal viisil. Juba paar kuud tagasi muutus mulle vastuoluliseks Monster Ultra ja Coca-Cola Zero maitse. Nüüd paar nädalat tagasi hakkasid mulle vastu ka valgubatoonid jms. On veel suhkruasendajatega tooteid, mis mulle maitsevad, kuid mida ma teadliku tarbijana otsustan mitte tarbida. Nädalaga oskan täheldada nii palju, et söögiisu on KÕVASTI vähenenud ja puhitus on alakõhus väiksem! Ka on ära kadunud nahalööve, millele ma selgitust ei osanud varem leida.

Aga eks igaühele oma! Soovisin teiega vaid oma mõtteid ja leide jagada. Loodan, et oli postitusest kasu! Kommentaaridesse ootan teie kogemusi suhkruasendajatega ning sooviksin teada kui palju neid päevas tarbite? Kuidas suhtute sellesse petukauba loosse ja kui palju usaldate ise toote etikette?

Kasutatud kirjandus:

1. https://care.diabetesjournals.org/content/32/4/688
2. https://www.news-medical.net/news/20180124/Artificial-sweetener-could-lead-to-development-of-cancer-therapies-with-less-side-effects.aspx
3. https://www.ahajournals.org/doi/10.1161/STROKEAHA.118.023100
4. https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fmicb.2019.01360/full
5. https://www.eurekalert.org/pub_releases/2018-10/aabu-mbn092818.php
6. https://www.sciencedaily.com/releases/2018/10/181001101932.htm
7. https://www.sciencedaily.com/releases/2016/07/160712130107.htm
8. https://www.news-medical.net/news/20170811/A-mismatch-of-sweeteness-and-calories-could-be-triggering-weight-gain-study-says.aspx

The post Suhkruasendajate pahupool appeared first on Paljas Porgand.