Kui ammu pole ma ühtegi retseptipostitust teinud ja nüüd siis lajatan kohe kolmega! Eino kõik või mitte midagi, hehe! Ise olen parajalt elevil, sest köök on minu happy place. See on koht, kus Porgand puhkeb õide ning maailm on parem koht. See on koht, kus ma ühildun oma Kõrgema Minaga ning ma loon. Loon oma inspiratsiooni alusel midagi ilusat ja maitsvat, midagi tervislikku ja kasulikku. Ja nii kui ma sain A. Vogelilt kätte kastitäie mahedat kraami, asusin ma kokkama! Ma pean tõesõnu käsi südamel ütlema, et iga nende toode on mind nii positiivselt üllatanud ning kaks uut fänni on neil kirjas – nii mina kui Roomet.

Maitseaineid ma enam ei vaja

Kust siis alustada? Esmalt selgitaksin natuke nende tagatausta, et mõistaksite nende toodete ilu. A.Vogel tooted on pärit Šveitsist ja on kõik looduslikud, enamjaolt taimsed ja tervislikud. Tooted on puhtad ning valmistatud maheviljelusest pärit taimedest järgides rangelt reeglit – kõik peab olema värske ja puhas. Taimed korjatakse käsitsi ja töödeldakse koheselt peale korjet. Enamus tooteid on ka ökosertifikaadiga
märgistatud.

Enamik meist püüab vältida liigset soola tarbimist. Herbamarega on see lihtne ning eneselegi teadmata pärsid soola tarbimist, sest sellega maitsestad toitu eelkõige ürtidega. Nimelt on Herbamare ürdisoolades kõrge ürdi- ja köögiviljasisaldus (s.h näiteks seller, lauk, kress, sibul, murulauk, petersell, leeskputk, küüslauk, basiilik, pune, rosmariin, tüümian, merevetikas jpt). Kohe kui ürdid ja köögiviljad vabrikusse jõuavad, puhastatakse need käsitisi, tükeldatakse ja segatakse värskena meresoolaga. Peale seda jääb ürdisegu vaatidesse kuni aastaks seisma, mispeale eemaldatakse madalal temperatuuril erilise vaakumprotsessi käigus liigne niiskus. Vaatides seismise ajal imenduvad ürtide ja köögiviljade lõhnad ja maitsed soolakristallidesse. Lõpuks kuivad ürdiplaadid lõhustatakse ja sünnibki Herbamare ürdisool.

Ürdisoolasid on kolm erinevat, mida olen kasutanud juba viimased paar kuud. Näiteks võtsin ma Itaaliasse kaasa neist kolmest oma lemmiku Trocomare ürdisoola, sest armastasin seda avokaadole puistada ja siis otse lusikaga seda suhu kaapida. Tõesti lausa nii hea, et ei pöördu enam kunagi sidrunipipra poole tagasi! Lisaks ürtidele nagu Original soolas, sisaldab see ka paprikat ja mädarõigast. Spicy variandile on lisatud juurde tšillit, pipart ja mädarõigast, mistõttu sobib kõige paremini just roogadele särtsu andmiseks.

Lisaks kasutan ma allpool soolastes retseptides Herbamare puljongikontsentraati, mis on saanud mu lemmikuks ka näiteks teraviljade (riis, hirss, kinoa, tatar) keetmisel. Supilusikatäis puljongikontsentraati keedetud teravilja sisse segada ja lugu hoopis teine. Tõesti, proovige! Veel on need suurepärased erinevate suppide ja kastme põhjade valmistamiseks. Pärast Herbamare sarja avastamist ma enam muid maitseaineid kööki ei vaja. Eks ikka kasutan karrit, vürtskööment, kurkumit, chipotlet vms siin ja seal, aga igapäevaselt saan ma oma toidud rikkalikult maitsestatud vaid nendega. Kõik on veganid, gluteeni- ja laktoosivabad, säilitusainetevabad ning mahepõllunduslikud. Hands down!

Eelroog: Gazpacho

Käes on jälle see imeline aeg, kui ema käib korviga ukse taga toomas koduseid kurke, tomateid, õunu ja muud paremat. Nii naljakas või veider kui see ka poleks, siis üks asi, mis mind õnnelikuks teeb, on roheline külmkapp. Ehk siis külmik, mille ust avades, vaatavad vastu maitserohelised, köögiviljad ja puuviljad. Mäletan hästi, kuidas rääkisin sellest enne suhet ka Roometile. Jagasin temaga pisiasju, mis mind nii lihtsalt õnnelikuks teevad. Sellega seonduvalt meenub, kuidas Roomet kinkis mulle üks kord väga omapärase roosikimbu. Ei saanud algul üldse aru, miks see nii veider mulle tundus. Aga vaadake pilti ja otsustage ise, hehe! Teisteks rõõmu toovateks asjadeks on veel Pirita tee, kohv, trenn, uued trenniriided, päike, lillelõhn, kallistamine, asjade otsa lõppemine (toiduained, kosmeetika vms), hea toit, mateeriast lahti saamine jpm.

Aga minnes nüüd gazpacho juurde, siis võite juba arvata, miks just selline retsept. Esiteks, kuna olen tahtnud seda aastaid proovida… nagu reaalselt proovida, sest ma pole kunagi ühtegi külma suppi maitsenud. Teiseks, kuna mu külmkapp pakatas värsketest viljadest. Kolmandaks, sest mind ootas Biotta köögiviljakokteil, mis maitseb justkui ainuke tomatimahl, mida ma kunagi suudaks juua (ma ei salli tomatimahla maitset, kui see pole just Bloody Mary joogis). Biotta köögivilja kokteil on väga lahja ning tõesti mõnusa maitsega!

Pearoog: Pasta Bolognese

Bolognese oli minu lapsepõlvelemmik. Ema tegi seda küll valge nisujahu, piima, klassikalise ananassitükkidega magus-hapu Hiina kastme ja hakklihaga, kuid damn kuidas see mulle ikka maitses. Valgest nisujahust lihtne spagett kõrvale ja mmm… Ajad on muutunud, teadmised on muutunud ning õnneks ka maitsemeel. Enam ma seda nii ei armastaks. Küll aga olen juba aastaid valmistanud omamoodi Bologneset. Kui aga liha mu külmkappi enam ei kuulunud, siis otsustasin oma kõige lemmikuma Bolognese retsepti ka veganiks teha!

Pange paber ja pliiats valmis, sest mul on päris mitu nippi, mis ühe Bolognese tõesti erakordseks teeb. Alustame siis nipist, mille avastasin kuskil kaks aastat tagasi – selleks on PORGAND (*kihistab naerda*). Kas teadsid, et porgandimahla ja riivporgandi lisamine annab kastmele erakordselt hea magusa noodi? Ei? Siis on aeg järele proovida! Mina kasutasin selleks Biotta 100% naturaalset värsketest, ökoloogiliselt kasvatatud porganditest pressitud ja piimhappega fermenteeritud mahla (fermeteerimisprotsess muudab köögivilja meie kehale paremini omastatavaks). Tegemist on Biotta sortimendi vanima mahlaga, mille ühes mahlapudelis on 8 maheporgandi mahl. Tänu hoolikalt valitud seemnevarule ja pideva jälgimise all olevale kasvuprotsessile, pressitakse porgandimahl porganditest, mis sisaldavad väga suures koguses beetakaroteene. Eriliselt pehme pressimismeetodiga säiluvad kõik kasulikud ained mahlas.

Kas teadsid, et porgandid on kasulikud:

• vereringe normaalsele toimimisele
• immuunsüsteemile
• silmadele
• nahale
• keha puhastusprotsessidele
• heaolutunde loomisele

Teine nipp on muidugi laugulised. Ei saa ilma küüslaugu ja sibulata. Need tuleks võimalikult peeneks hakkida ja karamelliseerida, et saada kätte kogu maitseelamus. Kolmas nipp on lisada kastmele suhkrut – kas siis näiteks kookossuhkrut või vahtrasiirupit, mis mõlemad annavad kerge karamellise meki. Neljas nipp on kogu kastet aeglaselt hautada, et kõik toiduained tasasel kuumusel hauduksid ning maitsed esile tuleksid. Viies nipp on kasutada ürte, ürte, ürte! Ja valgete nisujahu spagettide asemel soovitan kasutada näiteks musta oa spagette, tatrajahust või kinoast pastat või miks mitte ülimalt valgurikas sojaoapastat.

Kuna hakkliha me ilmselgelt ei kasuta, siis alternatiiviks on meil mitu varianti:

1. tofukroketid, mida lõigata väiksemaks ning kastme sees hautada
2. rebitud kaer, mis on väga sarnane hakkliha konsistentsile ning sisaldab ohtralt valku
3. lihatapallid nagu näiteks Prismas sügavkülmaletis müüdavad köögiviljapallid, mida samamoodi poolitada ning kastmele lisada

Magustoit: Troopiline valgujäätis(ekokteil)

Kodune saumiksri või blenderkannuga valminud jäätis pole enam loodetavasti kellegi jaoks uudis. Kui on, siis on mul kahju kõikidest nendest jäätiseelamustest, millest ilma oled jäänud. Tegemist on põhimõtteliselt nagu smuutiga, kuid kasutades külmutatud vilju ja jääd, valmib smuuti asemel hoopis kausitäis jäätist Nii ka selle retsepti puhul. Eks ise otsustad, kas soovid seda kõrrega sisse luristada või lusikaga kausist süüa. Igaljuhul on retsept lihtsamast lihtsam ning vajab vaid kolme koostisosa:

1. Biotta Vita 7 100% naturaalset mahla, mille koostisest leiame mahedat apelsinimahla, porgandimahla, banaanipüreed, õunamahla, ananassimahla, vadakut, viinamarjamahla,  astelpajupüreed, punapeedimahla ja sidrunimahla
2. Külmutatud mangot
3. Vegan valgupulbrit (mina kasutasin mangomaitselist)

The post RETSEPTID: 3-käiguline vegan õhtusöök appeared first on Paljas Porgand 🥕.